|
|
|
 |
 |
 |
|
Valga piiripunkt (0,0 km) – Valga kesklinn (2,4) – Lüllemäe (24) – Vana-Antsla (41) – Urvaste (47) – Sihva (69) – Otepää (77) – Palupera (89) – Elva (102) – Nõo (112) – Tartu (129) – Kõrveküla (135) – Vara (148) – Varnja (170) – Alatskivi (186) – Kallaste (193) – Omedu (210) – Mustvee (219) – Ulvi (232) – Avinurme (242) – Tudulinna (257) – Kauksi (269) – Alajõe (281) – Iisaku (294) – Kurtna järvistu (321) – Jõhvi (338) – Toila (349) - Sillamäe (366) – Sinimäe (373) – Narva-Jõesuu (388) – Narva (402).
Käesoleva matkaraja lõik Valgast kuni Tartuni on Ateenast Nordkappi kulgeva EuroVelo marsruudi nr 11 üheks osaks. Põnevamateks piirkondadeks on Lüllemäe lähistel asuv Karula Rahvuspark, Otepää kõrgustik – Lõuna-Eesti peamine turismimagnet, suvituslinn Elva. Lüllemäe ja Otepää vahel on 2 kruusatee lõiku, kokku 17 km. Otepää ümbruses tasub kauem peatuda, matkata arvukatel kohalikel marsruutidel (marsruudid nr 261 – 265, seni veel viitadega varustamata). Kui eelistate asfaldile kruusa- ja metsateid, võite Otepäält Elvasse sõita mööda Tartu Rattamaratoni trassi (marsruut nr 266, 62 km).
Ülikoolilinnas Tartus tasub samuti veidi kauem ringi vaadata. Seejärel võtame suuna Peipsi järvele. Kõrvalepõige Varnja ja Kolkja rannikuküladesse toob kaasa 11 km kruusateid, aga need vene vanausuliste külad on oma eriilmelise elukeskkonna poolest vägagi huvitavaks vahepalaks. Külaelu näema ka Mustveele lähenedes. Mustveest keerab matkarada järvest eemale. Teekond kuni Rannapungerjani kulgeb vähese liiklusega meeldivatel teedel, kruusateid sel lõigul 7 km.
Taas Peipsi äärde jõudes saabume järve kauneimatesse rannapiirkondadesse. Kaunil suvepäeval võib nautida rannamõnusid ja sumedaid õhtuid järve kaldal.
Järgnevalt läbime Iisaku, kindlasti soovitame kõrvalepõiget Kuremäe kloostri juurde, siis aga jõuame Kurtna maastikukaitsealale. Piirkond on väga atraktiivne, aga kohalikud teemeistrid on kahjuks teed üsnagi ära rikkunud. Aeg-ajalt võivad seal häirivaks osutuda ka lärmakad pidutsejad.
Jõhvi pakub linnana vähe, põhjarannikule jõudes ühtib teekond marsruudiga nr 1 kuni Narvani. Põnevamad paigad on sel lõigul Toila – Oru park, kõrge pankrannik, stalinistlik tööstuslinn Sillamäe, kunagine kuurort Narva-Jõesuu, piirilinn Narva.
Ratturi jaoks on veidi ebamugav ca 5 km pikkune kruusa- ja pinnasetee lõik Vokalt suure maanteeni, samuti tuleb olude sunnil kolmel lühemal lõigul kasutada Tallinn – Narva põhiteed. | | |
| | | | Valga piiripunktis.
Asume teele! | Karula
mõisavalitseja maja | Vana-Antsla | Sangaste loss | | | | | | | | | | Hiis -
maausuliste pühapaik | Tee Otepää
kõrgustikul | Laagripaik
järve kaldal | Pühajärv | | | | | | | | | | | Otepää rahvamaja | Otepää spordipaigad | Metsaannid 1 | Metsaannid 2 | | | | | | | | | | | Otepäält Elvasse | Matkaja Saksamaalt | Hellenurme | Hellenurme veski | | | | | | | | | | | Veskikivi | Elva lähistel | Elva ujula | Tõravere veski | | | | | | | | | | | Tartu Ülikool | Alatskivi loss | Kevadine külatee | J.Liivi kodukoht | | | | | | Talutuba | Alatskivi paisjärv | Kallaste surnuaed | Peipsiäärne tänavküla | | | | | | | | | | Peipsiäärne
sibulakasvatus | Avinurme | Avinurme
rong-muuseum | Peipsi põhjakallas | | | | | | | | | | | Rannamõnud | Kurtna järvistu | Teemeistrite
imeteod | Kuremäe klooster | | | | | | | | | | Kuremäe kloostri
kiriku sisevaade | Toila park | Piirijõgi Narvas | |
|
|
|
 |
 |
 |
|